Suuhoolduse struktuur

Huuled ja põsed

Suuõõne huuled moodustavad suuõõne esiseina ja jagunevad ülemisteks ja alumisteks huulteks. Kahe huule vahelist pragu nimetatakse mõra ja mõlema külje liigendit suunurgaks. Ülemise huule välimisel keskjoonel on inimese keskel asuv pikisuunaline madal soon, mis on inimeste ainulaadne struktuur. Koomapatsiendid läbivad esmaabi andmise ajal siin sageli nõelravi või nõelravi stimulatsiooni, et patsienti ärgata.

Põsed moodustavad suuõõne kaks külgseina ning põskede ja ülahuule vaheline madal soon on nasolabiaalne voldik.

Suulae

Suulae moodustab õige suuõõne katuse. Esimesed 2/3 kõva suulae koosnevad peamiselt luulaest ja on kaetud limaskestaga. Pehme suulae tagumine osa laskub kaldu tahapoole, mida nimetatakse palatine velumiks. Palataalse purje tagumine serv on vaba ja keskel on allapoole ulatuv eend, mida nimetatakse uvulaks. Suulae mõlemal küljel on kaks paari limaskesta voldid, mis on ühendatud keele põhja ja neelu külgseinaga, ees sümmeetriline palatoglossaalne kaar ja tagaküljel palatofarüngeaalne kaar. Kahe kaare vahelist fossi nimetatakse mandlifossiks, mis sisaldab palatinaalseid mandleid. Suulae, mõlemal küljel asuvad palatoglossaalsed kaared ja keele alus moodustavad koos neelu kannuse (isthmus 0f fau-ces), mis on suuõõne ja neelu eraldusjoon.

keel

Keel asub suu põhjas. See on lihaseline organ, millel on maitse tunnetamise, toidu närimise ja neelamise ning hääldamise abistamise funktsioonid.

hammas

Hambad on põimitud ülemise ja alumise lõualuu alveolaaridesse ning on paigutatud vastavalt ülemistesse ja alumistesse kaartesse.

Suunääre

Süljenääre on üldnimetus mitmesugustele suuõõnes avanevatele näärmetele. Suunäärmed jagunevad suurteks ja väikesteks, mis võivad sülge eritada. Väiksemate süljenäärmete hulka kuuluvad labiaalnäärmed ja põsnäärmed. Peamised süljenäärmed hõlmavad kolme paari kõrva-, submandibulaarset ja keelealust nääret.

Kõrvasüli on kolmest süljenäärmete paarist suurim, mis on kergelt kolmnurkne ja kiilukujuline tervikuna ning asub välise kuulmislihase ees ja all. Parotid-kanal (parotid-kanal) pärineb kõrva-näärme esiservast, ristub massöörlihase pinnaga põikisõrmel sygomaatilise kaare all ja läbib lõpuks põselihase, avanedes bukaalsel limaskestal lõualuu võra vastas teine ​​molaarne.

Submandibulaarne nääre (submandibulaarne nääre) asub alalõualuu keha sügaval pinnal, kergelt ovaalse kujuga ja näärmetoru avaneb keelealuses karunkulis.

Keelealune näär (keelealune nääre) asub keelealuse voldiku sügaval pinnal ning näärmekanal avaneb keelealuses karunktis ja keelealuses voltis.